Igav ei hakka

Sel nädalal on elevust tekitanud mitmed sündmused.

Mees käis matemaatikaolümpiaadil. Seekord õpetaja rollis, kunagi ammu on ta neil üritustel käinud eee... võitjana.

Jõugu Juht käis ajaloo-olümpiaadil. Tema tulemusi pole veel teada, mingi koha ta ikka saab.

Unistaja tuli koolist uudisega, et tööõpetuses pidavat kah olümpiaad tulema, õpetaja olla küsinud, mida tema sellest asjast arvab. Nunuh.

Lillebror ei käinud ühelgi olümpiaadil (mina ka mitte), meie temaga olime niisama head.

JJ olümpiaadiga samal päeval toimus ka Patsidega Isiku sünnipäev, mille algamist oodates loivanud JJ koos kolleegidega (Dudley ja kes veel) linna peal. URR, ta lubas, et istub raamatukogus või läheb Vanaema juurde. Igatahes jõudis ta pidusse kohale ja oli olnud normaalne, nagu sünnipäev ikka. Kui "sünnipäev ikka" tähendab pudelimängu ja musitamist, mille eest JJ olevat põgenenud, no siis küll jah... Vähemalt ei olnud ta ainus pöialpoiss Lumivalgekeste seas, poisse olnud pidus veel ja õhkkond sõbralik. See viimane on ju peamine.

Unistaja tõi koolist lisaks olümpiaadimõttele uudise, et kehalise kasvatuse tunnis mängitakse nüüd õues jalgpalli. Kuna Unistaja kaudu siiani kojutulnud teated on olnud khm, tõejärgsed, aga e-koolis midagi ei seisnud, kirjutasin õpetajale ahastava kirja - sest ei linnasaapad ega sisejalatsid (tennised) ei sünni lumes pallimängimiseks, kas peab lapsele koduse talvebotaste moodi asjad kaasa panema? Pidi jah, võimalik, et Unistaja on oma sõnumiedastusoskuse tõejärgsusest edasi arendanud.

Jõugu Juhi sünnipäeva puhul katkiläinud tolmuimeja asemele ostsime uue. EL Kodutehnika Outlet (asub politseimaja taga hoovis) ei ole võib-olla soodsam kui teised, võib-olla ei ole sealmüüdavad masinad paremad kui teised, aga seal on imetore müüja ja tänu sellele me selle imeja saimegi. Esialgu imeb suurepäraselt, hindele viis pluss.

Pühapäeva puhul läks katki meie nõudepesumasin, tegelikult tuli tal kõhu alt lahti toru, mis peaks olema vabrikus kõvasti kinni pandud. Mees otsustas, et kui ta niiehknii ei tööta, siis võib ju lahti ka võtta... ja oigas lahtivõtmise käigus korduvalt, kes idioot selle masina disaininud on, mitte kuskilt ei pääse mitte millelegi ligi! Eks see selleks ongi, et tellitaks meister või ostetaks uus. Pikemaajalise lahtikakkumise tulemusena saime selle toruasja teada, aga veel ei tea, kas mõni poistest suudab selle tagasi paika panna või mitte - sest paikapanemiseks on vaja väikest kätt ja tugevaid sõrmi, aga minul on väike käsi ja Mehel tugevad sõrmed, mõlemat korraga võib võib-olla mõnel lapsel olla. Kui selgub, et toru paika ei lähe, siis tuleb suurem mööbeldamine, tagantpoolt pääseks ilmselt paremini ligi, aga kesse nõudepesumasina selja taha ruumi jätab?

Raamatuid lugesin ka.

Jenny Colgan "The Loveliest Chocolate Shop in Paris" - täitsa sõbralik ja armas roosa naisteromaan.
Sarah Dessen "Püha Misiganes" - üks sedasorti raamat, mida võiksid kõik ülefunktsioneerivad ja ülekaitsvad kanamammad lugeda. Noored võivad ka. Mind kõnetas eriti Sydney ema silmaklapilisus.
Sara Barnard "Ilusad katkised asjad" - veel üks tüdrukuteraamat, mille ma annaksin hea meelega mõnele oma praegusele või endisele lapsukesele lugeda. Loodetavasti on endised lapsukesed küll juba ise aru saanud, millest nad aru saama pidanuks.
Siobhan Curham "Kuuvalgel unistajad" - kuna mul polnud parajasti raamatuid käepärast, pidin üsna kaua guugeldama, et üldse meelde tuleks, mis raamat see kolmas oli. Nii ongi, lugeda polnud paha, aga mingit muljet ei jätnud. Ega ma ei olegi noorteraamatute sihtgrupp, aga need kaks eelmist olid nagu natuke sisukamad või nii.