Noh, novembris läks veel päris hästi. Nüüdseks on käes eelviimane nädal enne koolivaheaega (ehk Aega, Mil Emme On Kodus) ja meeleolud on üsna mustad. Mitu varajast tõusmist nädalas ja nii mõnedki ülipikad linnasolemise-päevad on väsitanud ja moraalile täiesti hävitavalt mõjunud.
Lillebrori tähed on üsna hirmsad krõnksud. Kuu aega tagasi ei olnud. Muidu on ta, Jumal tänatud, üsna reibas, ainult nohune.
Unistaja on aina hajameelsem. Teda hoiab hetkel tegusana Õpetaja Taaviemmega kohtumise ootus (järgmisel nädalal), aga tema nohu on oioioi.
Jõugu Juht hakkab nohust tasapisi paranema, aga kurdab, et sõpru ei näe üldse - ja kui ma ütlen, et aga helista ometi kellelegi ja lepi midagi kokku!, siis vastab ahah ja kehitab õlgu -, viriseb varase tõusmise üle - kaks korda nädalas kell seitse hommikul tõusta! See on laste piinamine! - ja püüab oma minevanädalase eduelamuse seljas liugu lasta. Tulemus: viimasteks päevadeks määratud intensiivne inglise keele õpe on sisuliselt tegemata, mõte liigub ainult siis, kui kõvasti tagant torkida, ja üldse toimub pidev ving, puhkimine ja ohkimine.
Küll me sellest üle saame. Võib-olla juba homme (sest Mehel on üle eiteamisaja vaba päev), aga kindlasti laupäeval käiakse issiga koos kuuske toomas ja üldse on Emme Kodusolemise-Ajani veel ainult kuus poiste linnapäeva. Ja siis, tsssssss ... saab lutikaraamatu ja 3D-puslesid ja vähemalt kaks, aga võib-olla kolm või neli lauamängu. Ja enne seda kohe mitmel päeval järjest magada nii kaua,
Asooh, see hirmus inglise keele õpe on Terry Pratchetti lugu "Father Christmas Goes to Work at the Zoo", sõnaraamat ja vihik. Teksti keel on küllaltki lihtne, nii et JJ saab keskeltläbi 70% sõnadest aru, keerulisemad väljendid ma tõlkisin talle ära ja sõnastikku ta oskab kasutada. Ülesanne on lugu eesti keelde tõlkida. Keeleandekas laps nagu ta on, ei peaks see üldse raskusi valmistama, aga noh, tahtmisega on nagu on. Täna õhtul teeb kolme looderdatud päeva tööd järgi, küsib aeg-ajalt abi ja täitsa ilusti läheb.
No comments:
Post a Comment