Raamatud, mida lastele lugeda. Teine osa

Eile õhtul nõudsid poisid nagu tellitult "Pokuraamatut". Kolmandik raamatust täitis ilusti meie tavalise unejutu-aja ja kui ma ütlesin, et ülehomme saab see raamat läbi, tegid lapsed pettunud häält. Nii et laste poolt ärapõlatud häid raamatuid tasub mõne aja möödudes uuesti pakkuda.

Mitte-pildiraamatute hulka lähevad minu jaoks raamatud, kus teksti on rohkem kui pildimaterjali ja iga pilt ei pea ilmtingimata olema samal leheküljel, kus on selle kohta käiv tekst. Viieaastastele igatahes juba sobivad, tundub mulle.

Mitte-pildiraamatutest olen mina poistele lugenud:

• Rudyard Kipling - "Mowgli" ja "Muinaslugusid". Mõnevõrra segadust tekitas asjaolu, et Mowgli miltifilm oli varem nähtud ja see päris ei ühildunud raamatuga.
• Annie M. G. Schmidt - "Pluk ja punane autokraana", "Viplala lood", "A nagu Abel", "Jip ja Janneke". Neist viimane oli mulle endale tõeline katsumus - vist üheski raamatus pole koos nii palju pahandusi!
• Dagmar Normet - "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups" ja "Une-Mati rannakülas". Esimene osa on märgatavalt parem kui teine.
• Robert Vaidlo - "Lood Kukeleegua linnast" ja "Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis". Pioneeri asemel tegutses minu loetud Kukeleeguas skaut ja seersant Tirr töötas politseis. Ei tahaks asju esialgu veel väga segaseks ajada - lood ise on ju ajatud ja pole mingit vajadust rõhutada, et kirjutatud on nad nõukogude ajal.
• Marta Sillaots  "Trips, Traps, Trull ja teised". Väga armas raamat.
• Janosch "Oo, kui kaunis on Panama". Saksa lastekirjanduse klassika, mis lõpuks ometi avaldati ka eesti keeles.
• Aleksei Tolstoi  "Kuldvõtmeke". Klassika.
• Iko Maran - "Pikk päev", "Londiste, õige nimega Vant" ja "Tuline jäätis". Esimene kolmest on täiesti realistlik lugu, teine kisub muinasjuttu ja kolmas on puhas absurd, aga see lapsi ei häirinud.
• Marlen Haushofer "Hea laps on raske olla". Täiesti ajatu raamat, alles siis, kui nahkpükstest juttu tuli, taipasin uurida, millal kirjutatud. Segadusse ajab, et pildid on joonistanud Ilon Wikland. Eks ta selline Alpide Bullerby lugu olegi ...
• Václav Čtvrtek  "Rumcajs". Raamat, milles tegutseb täiesti ehtne röövel.
• Ottfried Preussler "Väike nõid". Sobib lugeda siis, kui lastel on selge, et igasugune nõidumine ja nõiamängimine on absoluutselt sobimatu. Õnneks ei märganud meie lapsed, et lõpus maksab väike nõid teistele nõidadele kiusamise eest kätte. Hea võimalus arutleda, kas tädi Rumpumpeli käitumine oli õige või mitte (ei olnud, ta oleks pidanud väikest nõida manitsema, kui nõiatavade rikkumist märkas, mitte salaja kompromiteerivat materjali koguma).
• Kalju Saaber "Nille, Värten ja Peopesa". Väga armas raamat, kus üheks peategelaseks on kassipoeg.
• Ellen Niit "Pille-Riini lood". Ka selle raamatu puhul (mul oli üsna karvaseks loetud esmatrükk) tuli üht-teist välja jätta ja kolhoos või sovhoos, paraku ei mäleta, mis seal oli, sujuvalt asendada "suurfarmiga". Ma lihtsalt ei ole valmis oma lastele kogu nõukogude aja terminoloogiat seletama. Õpime seda teemat tundma tasapisi.
• P. L. Travers "Mary Poppins". Lugesin ette kõiki olemasolevaid Mary Poppinsi raamatuid vahetult enne "Vanemuisesse" muusikali vaatama minemist. Parim on siiski vana, vist seitsmekümnendatest pärinev väljaanne. Seal on parimad lood ja ka tõlge on IMHO suupärasem kui uustõlked.
• Mira Lobe "Vanaema õunapuu otsas". Lustlik ja lastepärane.
• A. A. Milne "Karupoeg Puhh". Mitte ajada segi Disney kollast karva mõmmikuga!
• Magda Szabo "Saaresinine". Koolieelikutele veidi raske, aga poistele siiski meeldis.
• E. B. White "Charlotte koob võrku". Ka koolieelikutele raskevõitu, aga ilus ja südamlik.
• Jaan Rannap "Maari suvi". Absoluutselt eakohane. Plaanis on ka "Loomalood", kus peaks muu hulgas olema ka lugu tuletõrjekoer Nublust.
• James Krüss - "Minu vaarisa ja mina" ja "Majakas Vähimadalal". Vaarisa-raamatut ilmselt ei pea selgitama. Majaka lugu on mõnevõrra muinasjutulisem, aga sarnase ülesehitusega - tegelased jutustavad üksteisele lugusid.
• Irma Truupõld "Rohelise päikese maa". Veel üks eestiaegne klassik.
• Hugh Lofting "Doktor Dolittle". Lugesin poistele järjest ette kõik minu lapsepõlvest välja antud neli osa. Natuke palju sai, sellepärast ei ole ülejäänud osi hankinud, kuigi eesti keeles peaks neid olema veel üsna mitu.
• Hannu Mäkelä "Härra Huu". Mõnevõrra müstiline raamat, aga lastele meeldis. Samalt autorilt on olemas ka "Hobune, kes kaotas prillid ära", mis on isegi veel geniaalsem kui Huu lugu.
• Lewis Carroll "Alice Imedemaal". Oma absurdsuses on seegi raamat koolieelikutele raskevõitu. Sellepärast jätsin esialgu teise osa ette lugemata.
• Roald Dahl - "Matilda", "Suur sõbralik hiiglane", "Charlie ja šokolaadivabrik". Poistele meeldis kohe väga, nii väga, et Jõugu Juht näris end oma vastomendatud lugemisoskusega kohe ka "George'i imelisest arstirohust" läbi.
• Tove Jansson "Muumitroll". Kõik muumilood on igati suurepärased. Rasked ja siiani lugemata on "Hilja novembris" ja "Muumipapa ja meri". Meie majja on lubatud ainult ehtne muumindus, mitte mingeid hilisemaid tuletisi.
• Eno Raud "Naksitrallid". Kommentaare pole vaja.
• Donald Bisset "Kõnelused tiigriga". Ei ole väga popp raamat, kuna poisid eelistavad pikemaid lugusid, et saaks terve raamatu jagu jälgida samade tegelaste seiklusi. Siiski on tegu täiesti geniaalse raamatuga.
• Astrid Lindgren. Veel ei ole me lugenud Kalle Blomkvisti ja Tjorveni seiklustest, aga küll jõuab. Väga meeldisid "Vahtramäe Emil" ja "Madlike".
• Meelike Saarna "Mattias ja mamma". See on oma sisu poolest pigem pisemate laste raamat, aga nii tekst kui pildid sobivad rohkem umbes viiestele. Võrdlused väikevenna käitumisega olid igati asjakohased.

Lähema poole aasta sees kavatsen ette lugeda veel Anne-Catherine Vestly kaheksa lapse lugusid, Henno Käo raamatuid ja Astrid Reinla kassilugusid. Cornelia Funke, Ottokar Domma ja Terry Pratchetti jaoks on ikka veel liiga vara, eriti Lillebrori jaoks. Heino Väli ja Aino Perviku mereröövlilood ... Võib-olla. Enne peaks siiski Narnia lugudega tutvuma.